Suitide maal

Suitide maal

Suitid on rikkalike ja omapäraste kultuuritraditsioonidega kogukond Lätis Kuramaal. 2009. aasta 1. oktoobrist alates on suitid arvatud UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimistusse ning nende kultuuripärandit loetakse viivitamatut kaitset vajavaks. Suiti kultuuriruum on ära märgitud ka läti kultuurikaanoni rahvatraditsioonide loetelus. Suiti eriomase pärandi aluseks on nende tähtpäevad ja rahvakombed, suuline traditsioon, laul ja musitseerimine ning rahvarõivaste ja toitude valmistamise traditsioonid. 2009. aastast alates on suitid läbi tegemas taassündi ja kogukonna aktiivsed liikmed tegutsevad traditsioonide elustamise, nende elujõu kindlustamise ja tutvustamisega nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Suitide kultuuri elujõulisus on nende endi kätes ja toetub tugevalt nende traditsioonide praktiseerimisele ja kogukonnaliikmete loovusele. Üheks väga oluliseks tegevusvaldkonnaks loevad suitid turismi arendamist oma kultuuriruumis. Eriti tõstetakse esile kultuuriturismi, kuna see võimaldab tutvustada unikaalset suiti kultuuripärandit laiemale huviliste ringile.

Alsunga - suured suitid
Vanasti ka Alšvanga (sks Alschwangen) nime all tuntud Alsungat on asulana esmakordselt mainitud 1231. aastal paavsti viitselegaadi Alna Balduini kuršidega sõlmitud lepingus. Liivi ordu tegutses siin kuni aastani 1561, aastail 1573-1738 kuulus orduloss Pommerist pärit von Schwerinite suguvõsale. Just nende ajal ehitati Alsungasse peaingel Miikaeli auks kivikirik ja alustati kohalike katoliku usku pööramisega. Alsungast sai kogu Kuramaa katoliiklaste keskus ja selle elanikud said nimetuse suitid, algselt pilkenimena – Schwerinite “saatjaskond” (suite).
Alsunga on juba peaaegu 400 aastat ajaloolise Suiti piirkonna keskus. See on tänapäeval Läti üks konservatiivsemaid piirkondi ja tuntud oma eripäraste laulude, rahvarõivaste ja endiselt elus püsivate rahvakommete ja -uskumuste poolest. Suitidel on oma keel (murrak), omad toidud ja palju sellist, mis mujal Lätis on juba ammu kõrvale heidetud ja unustatud. Religioon on siin tihedalt läbi põimunud rahvapärasega, moodustades ühtse, unikaalse terviku.
Tänase Alsunga valla pindala on 191 km2, siin on umbes 1 500 elanikku.

 

Suitide maal